Karl Madis teeb lahe ääres lahedat musa

Virumaa teataja 15.12.2001

Rakveres instrumentaalplaati “Lahe muusika” esitlenud laulja Karl Madis harjutas muusikapalad selgeks mängides suviti suupilli Rakke mail Mäiste järve ääres.

Karl Madisel (paremal) ja Margus Martmaal tuli vastsele plaadile autogramme sihkerdada nii, et higipull otsaees ja näpud rakkus, hea et sulepea vastu pidas.CD “Lahe muusika” koosneb puhtalt lahepaladest alates loost “Lahe Taevas” ja lõpetades “Lahe Ööga”. Sinna vahele mahub seitse lugu, sealhulgas “Lahe Sina”, “Lahe Unistus” ja “Lahe Müsteerium”. Lahel on ka oma suvi, tants, bossanova ja värv. “Lahe muusikaga on mõeldud lahte nagu merd, vihjab ju sellele merekohin,” selgitas Karl Madis. Ja tunnistas, et plaati tehes on silmas peetud ka lahedust.

Meremuusika kui Karl Madise vana mõte hakkas teostuma, kui ta leidis mõttekaaslaseks muusikamehe Margus Martmaa.

“Palusin, et Margus annaks oma kunagi ammu kirjutatud palad sellele suupilliplaadile, et tuleks topelt huvitav plaat - ühest küljest autoriplaat, teisest suupilliplaat. Ning kolmandast küljest mere kohin ja kahetähenduslik nimi.” Et kokku saaks lahe meremuusika.

Unistus suupillist

Muusika on miksitud surround merekohinasse ja plaadi peal on Hiiumaal tehtud video, mida saab vaadata ka arvutiga. “See ei vaja mingit erilist arvutit, ka lihtne Pentium 133 teeb asja ära,” selgitas plaadi helilooja Margus Martmaa.

CD kujunduse on teinud tuntud kunstnik Siim-Tanel Annus, Karl Madise koolipõlve pinginaaber. “Ümbrisel on tema piltide fragmendid. Värvide valik läheb nii hästi kokku muusikaga: sinine nagu meri, kuld nagu päike ja must nagu maa,” arutles Madis. “Nagu Eesti lipp, ainult kuld on sees,” lisas Martmaa.

“Suupilliplaat oli mu unistus, kuni ma veel suupilli ei mänginud. Kui hakkasin sellega kõvasti tööle, ütlesin, et nüüd hakkan harjutama ja kui enam-vähem valmis olen, siis teeme plaadi,” meenutas Madis. “Ma olin 38, kui hakkasin tõsiselt suupilliga tegelema.”

Suupilli peab Karl Madis raskeks pilliks. “Oli mulje, et seda pole üldse võimalik omandada,” ütles muusikamees, kellel on käes nii saksofoni, viiuli-, kitarri- kui ka klaverimäng. “Mida rohkem harjutad, seda lähemale sa jõuad teadmisele, et on võimalik, aga ideaal on ikkagi veel väga kaugel.”

Laheda olemise muusika

“Lahe muusika” on loojate sõnul jazzilaadne taustamuusika ehk laheda olemise muusika. “Kui hakata kuulama, siis on seal väga palju huvitavat, aga selle saatel on hea juttu ajada ja mõnusas seltskonnas kohvi juua. Meie kohvikutes, restoranides ja hotellides, erinevalt näiteks Soomest, selline muusika ja selline kultuur peaaegu puuduvad.” Haapsalu restoranis pannud kelner muusikameestele hommikusöögi taustaks rocki. Ainsate külastajatena palusid nad selle asemel vaikust.

“See plaat on Eestis üks esimesi niisuguseid üritusi,” ütles Martmaa. Ning praeguses turusituatsioonis, kus domineerib odav välismaine diskomuusika, on muusikute sõnul tegemist paraja julgustükiga.

“Kümme aastat tagasi võib-olla ei olnudki maailmas veel sellist muusikat, aga seitse aastat tagasi avastasin, et juba on. Mõtlesin, et oleme jälle hiljaks jäänud. Aga parem hilja kui mitte kunagi. Vaja oleks teostada oma mõtted kohe ja kiiresti, et olla maailmast ees, mitte sammuke taga,” arutles Madis.

Margus Martmaa sõnul ulatub plaadil kõlava muusika ajalugu 15 aasta taha, kuid alles kolm aastat tagasi tuli Karl Madis ideega hakata teemasid ükshaaval suupilliga lindistama.

Mängib lindudega võidu

Plaadi tegemine võttis aasta aega. Karl Madis ja Margus Martmaa on tulemusega rahul. “Juba sellised pillimehed, kes seal mängivad, teevad au sellele muusikale ja plaadile.

Need on Eesti tipptegijad: Ain Varts mängib kitarri, Urmas Lattikas klaverit, Lembit Saarsalu saksofoni, Sergei Pedersen klahvpille ja Dmitri Dmitrenko trumme.

Enamik muusikuist tegi seda tasuta, sest nagu ütles Saarsalu, peavad sellise muusika tegijad kokku hoidma, sest seda, mis praegu Eestimaal vohab, ei kannata normaalsel pillimehel kuulata.

Virumaaga seob Karl Madist suvekodu Emumäel. Mäiste järve ääres harjutas ta suviti päevad otsa suupilli, valmistades ette järjekordset plaadilugu. Seal linnud kaasa laulma ei kippunud, aga Elva hotelli rõdul üritanud küll üks lind suupilliga võidu laulda.

“Üks pisike lind oli,” tunnistas meresõber Madis end võhikuks linnuteaduses.

Karl Madise lähematesse tulevikuplaanidesse kuulub lauluga plaat, millest olevat veel vara kõva häälega rääkida. Ka suupillirada on mõttes jätkata.

Laheda “Lahe muusika” taustal jagasid meremuusikud Rakveres autogramme ja jätsid oma nimed suuremeelselt ka mitmele stendil ootavale CD-le - jõuluüllatuseks.